KPMG Äripodcast

Investeerimisideede universum: kas kosmosetehnoloogia ettevõtetesse tasub investeerida?

Uue sisuturundusliku saatesarja "Investeerimisideede universum" avasaates teeme juttu kosmosest.
Räägime sellest, kas kosmoses on võimalik raha teenida, millised on Eesti ettevõtete võimalused kosmoses äri teha, kas kosmosesõda on reaalne ja otsime vastust küsimusele, miks üldse kosmose uurimise peale raha kulutada, kui Maa peal on palju põletavamaid probleeme.
Stuudios on kosmoseprofessor Mart Noorma, investor Raivo Hein, KMPG Estonia nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere ja saatejuht Hando Sinisalu.
Saadet toetab KPMG Estonia.

Äripäeva TOP: Kinnisvarabürood

Seekordne Äripäeva TOP räägib kinnisvarabüroode TOPist ja stuudios on TOPi ettevõtte Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm. Turukommentaari annab KPMG partner ja vandeaudiitor Helen Veetamm. Saatejuht ja fotode autor on Sigrid Kõiv.
Elari Tamm ütleb, et kui euribor tõusma ja üldine kindlustunne langema hakkas, siis jahenes ka huvi kinnisvara vastu. Praegu lükkavad ostajad pigem oma ostu edasi, mõtlevad renoveerimisele või üürimisele. Ent kui erakliendid on tundlikud, siis ärikliendid on praegu väga tundlikud. Ärikinnisvaras on Tamme hinnangul olulised mitu aspekti ja seis on päris keeruline. Ühelt poolt on ka üürileandjate ootused kasvanud, sest ka nende ostud on seotud laenudega, ka nende raha on kallinenud. Nii et tahaks oma pindu väga välja anda, kuid üürilevõtjaid ei jätku nii palju. „Alates start-upidest tööstusteni välja, madalseis on paljudes sektoristes,“ ütleb ta. Järgmisel aastal, peaks koos euribori langusega kasvama ka tehinguteaktiivsus.
Helen Veetamm oleks üllatunud, kui leiaks mõne kinnisvarabüroo, mille tänavune tulemus on eelmise aasta omast tunduvalt parem. Kindlasti on löögi all kasumlikkus, sest kulude pool on nii palju kasvanud. Tulevasse aastasse vaadates arvab ta, et hullemaks ei lähe ja tehingute turg muutub taas aktiivsemaks. „Kas järgmine aasta on kergem, selles julgen ma siiski kahelda,“ ütleb ta. Tema hinnangul on tegemist pikemaajalise protsessiga, kuid Eesti suuremad kinnisvarabürood on juba nii kaua tegutsenud ning saanud hakkama palju hullemates olukordades.

Teabevara tund: „Kuni võiduka lõpuni tasub veel võtta, mis antakse!“

KPMG maksunõustaja Einar Rosin kommenteerib saates 2024. aastal jõustuvat tulumaksuseaduse muudatust, mille järgi kaovad ära mõned maksuvabastused. Muudatuse mõju aga ei ole kohe tuntav ja sel kevadel on tuludeklaratsiooni esitades kõik veel vanaviisi ning kes on mahaarvamisi seni kasutanud, saab seda veel teha ka algaval aastal.
Kõneleme ka selle aasta oktoobrist jõustunud muudatustest maksuvaldkonnas, täpsemalt maksukorralduse seaduse aspektidest. 1. oktoobril jõustus maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Seadusemuudatusega soovitakse vähendada ümbrikupalga maksmist või kõndimist n-ö tumehallil alal, kus mitteametlikult makstakse osa palka. EMTA hinnangul on sellest tingitud maksuaugu suurus 100 miljonit eurot ja ehitussektori osakaal selles ulatub 20 miljonini, tõdeb Einar Rosin. Kuidas ettevõtjad muudatustega toime võiksid tulla ja kuidas paremini hakkama saada muutuva käibemaksumäära tingimustes, kõneleme samuti.
Küsib teabevara juht Heidi Saar.

Äripäeva TOP: Masina- ja metallitööstus

Seekordse Äripäeva TOPi saate teemaks on masina- ja metallitööstuse TOP. Stuudios on Bestneti juht Kaupo Sisask ja KPMG äriarendusjuht Maidu Harjak. Saatejuht on Sigrid Kõiv.Üldiselt panevad logistikakulud paika, kui kaugele on midagi mõistlik vedada: mida suurem toode, seda lähemal peab olema turg. Meie jaoks harjumuspärastel Skandinaavia turgudel on praegu keerulised ajad, kui Kaupo Sisaski arvates ei peaks me uute turgude otsimist ülioluliseks pidama. „Skandinaavias on suured riigid, ka Saksamaa on suur. Me kindlasti mahume oma tegevustega sinna veel ära,“ ütleb ta. Küll aga on Eesti peamine konkurent neil turgudel praegu Poola, kes ilmselt suunab sõja lõppedes oma tootmisvõimsuse hoopis Ukrainasse.Efektiivsuse langus aga paratamatu kogu maailmas. Sisaski hinnangul on see seotud koroonaga: toona lasti alguses suur osa inimesi töölt ära, nüüdses kriisis püüavad kõik inimesi veel hoida. See on aga osaliselt ka ebaefektiivsuse tekitaja. „Mida kiiremini me sellest üle saame, seda kiiremini suudame oma ettevõtted ka taas kasvule viia,“ ütles Sisask.Maidu Harjaku arvates on kasumi kahanemine teatud piirini aktsepteeritav, see on ettevõtte jaoks isegi mõistlik, kui on näha, et see end tulevikus ära tasub. Tema hinnangul on Eesti masina-ja metallitööstus igati konkurentsivõimeline ning mingit katastroofi selles sektoris järgmisel aastal ei tule. „Ilmselt jääb tulemus tänavuse tulemuse tasemele,“ ütleb ta, „olulist paranemist võib oodata ülejärgmisel aastal.“

Teabevara tund: „Mõistlikum on maksustada vähe, aga paljusid, mitte palju, aga väheseid.“

Nii ütleb maksuteabevara koostööpartneri KPMG maksuteenuste juht Joel Zernask, kes koos maksunõustaja Einar Rosinaga arutleb riigi praeguste maksuplaanide üle ja annab oma hinnangu, milline muudatus on mõttekas ja millise võiks kõrvale lükata.
Jutuks tuleb ka see, kas mõnda maksu võiks hoopis alandada. Saad teada, mis nähtused on maksuauk ja spillover. Uute maksude käivitamisel söövad administreerimiskulud saatekülaliste sõnul aga algul suure osa laekuvast summast lihtsalt ära.
Küsib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar.

Äripäeva TOP: puidutööstuse langus saab olema suur

Nõudluse langus puittoodete järele meie peamistel eksporditurgudel on löönud puidutööstusi valusalt. Kindlasti on oodata käibe, aga eelkõige kasumlikkuse langust, ennustab saates Äripäeva TOP audiitorfirma KPMG partner Andris Jegers.
„Võrreldes naabritega on meie puidutööstused ebasoodsas olukorras,“ lisab tänavuse puidutööstuse TOPi etteotsa tõusnud Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla. Eelkõige peab ta silmas toorainet, mille hind on Eestis kõrgem kui ümberkaudsetes riikides. Samuti on Eestis piiranguid metsavarumisele võrreldes naabritega palju rohkem. Kõik see kokku tähendab, et Eesti toode on kallim kui naabrite oma.
Samal ajal on nõudlus puittoodete, eriti saematerjali järele langenud. Inflatsioon ja kõrged intressimäärad on alla toonud ehitusturu. „Raskel ajal lükataksegi ehitus ja muu taoline edasi,“ tõdevad saatekülalised.Jaano Haidla lisab, et praegu võiks riik puidutööstustele appi tulla ja suurendada kortermajade renoveerimist. „See suurendaks nõudlust puitmaterjali järele, aga oleks kasul kõigile,“ räägib Haidla.
Saates peatume ka Eesti tööstuspoliitikal, mida saatekülalised hindavad nõrgaks või isegi olematuks. „Ei ole konkreetset inimest, kes tegeleks näiteks puidutööstuse arenguga,“ hindab olukorda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Jaano Haidla.
Saadet juhib Tööstusuudiste toimetaja Toomas Kelt.

Äripäeva TOP: kõige hullem on prognoosimatus

Äripäeva TOPi sarja sisse juhtavas saates on külalisteks Luminori peaökonomist Lenno Uusküla (pildil paremal) ja KPMG nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv.
Inflatsioonilises keskkonnas, mida me eelmisel aastal nägime, võivad kasum ja müügitulu väga kiiresti muutuda. Kasumi kiire kasv tekitab poliitilise ahvatluse seda ka rohkem maksustada. Lenno Uusküla hinnangul on see väga lühiajaline vaade. Kõige hullem, mis saab juhtuda on üldine vaade majanduskeskkonnale: kas see on prognoostav või mitte ehk kas on lootust, et kui sa kasumit teenid, siis saad sa selle ka välja võtta.
Uusküla selgitab: „Poliitilise rahutuste genereerimine ebavõrdsuse pealt on üks selliseid riske, mis maailmamajanduses praegu toimub ja millega ettevõtted ka arvestavad. Varad ja rikkus peavad olema ühiskonnas loogiliselt jaotunud. Sel hetkel, kui ühe kätte koguneb väga palju, tekivadki poliitilised ebastabiilsused. Seepärast on oluline, et keskkond püsiks stabiilsena, kuid seda tuleb teha prognoositavalt. Kui me maksustame kasumeid, siis me maksustamegi kasumeid, aga see peab olema ette teada.“
Hanno Lindpere parafraseerib Churchilli, kes ütles ettevõtluse kohta, et ühed inimesed näevad selles lehma, kes lüpsta, teised näevad tiigrit, keda tuleb puuris hoida ja ainult mõned näevad Tori hobust, kes veab rasket koormat. „Näpud eemale ettevõtlusest,“ ütleb ta ja soovitab, et kui kedagi vaevab kadedus näiteks pankade suurte kasumite pärast, siis võib ju osta LHV aktsiaid ja kasumist osa saada.

Infopankur: Pakiautomaadi teenus toob keskkonnasäästu

DPD on välja arvutanud, et kui võrrelda ukseni toomist pakiautomaadi teenusega, on viimane umbes 60% keskkonnasõbralikum, märkis saates Infopankur DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.Koos teiste saatekülaliste, Rohetiigri energia teekaardi eestvedaja Jaanus Purga ja KPMG jätkusuutlikkuse juhtivnõustaja Marko Rebasega räägiti saates andmete kasutamisest rohepöördes.Rohemeelsus on riigiti erinev ning kahjuks on Eesti ja Balti riikide areng siin Skandinaaviaga võrreldes aeglasem. Paradoksaalsel kombel jälgitakse sageli küll tootja või brändi jätkusuutlikkust, kuid kui jõutakse transpordi ja tarneni, kaob see vaade ära. „Tänavu on meil planeeritud 1,5 miljonit eurot roheinvesteeringuid, paari aasta jooksul peaksime jõudma 3 miljonini. Lihtne on valida soodsam toode või veoteenus, kuid rohepööre on kapitalimahukas,“ ütles Kirss.Jaanus Purga hinnangul on transpordiettevõtetel suhteliselt lihtsam roheline olla, sest elukaarepõhine informatsioon on hõlpsasti kättesaadav. On üsna täpselt teada, kui suur on elutsüklipõhine süsinikuheide Hiinas, Poolas või Rootsis toodetud autol. Kui Hiinas toodetud auto puhul jõutakse rohelisse tsüklisse 100 000 kilomeetri läbimise järel, siis, arvestades ka akude kulumist, Rootsis toodetud elektriautoga jõutakse rohelisse tsüklisse juba 30 000 kilomeetri läbimise järel. Transpordi heitmetest kõige suurema osa moodustavad sõiduautode heitmed. Nende vähendamine eeldab inimeste käitumisharjumuste muutust ja see on üks kõige keerulisemaid ülesandeid. „Ja elektriauto on roheline siis, kui ta tarvitab rohelist energiat. Kuni ta tarvitab põlevkivienergiat, pole ta tühjagi roheline,“ tõi Purga näiteks.Ka Marko Rebane KPMGst leidis, et tarbijate käitumine on huvitav teema. Inimesed küll ütlevad, et roheline on hea ja tahame jätkusuutlikku tootjat, aga kui lõpuks valikuks läheb, siis ei saa enam kindel olla, kas jätkusuutlikkus on valikukriteerium või osutub selleks hoopis hind. „Põhjamaades on need teemad kauem üleval olnud ja seal on inimeste käitumine erinev,“ rääkis ta.2025. aastal jõustub aga jätkusuutlikkuse aruande kohustus ja see peaks Rebase hinnangul andma piisavalt suure andmestiku, et 2016. aastal võiks ilmuda juba Äripäeva roheTOP.Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Teabevara tund: „Varamaksud on saatanast ja neid ei peaks näppima!“

„Varamaksud on saatanast ja neid ei peaks näppima,“ ütleb KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask. Aga milliseid praeguse valitsuskoalitsiooni kavas sisalduvad makse tõesti võiks tõsta ja mis tingimustel?Näiteks maksuküüru koha pealt leiavad saatekülalised, et see ei ole nii põletav teema, et nõuaks esmajoones tegelemist. „Kui nüüd valimistele tagasi mõelda, siis, siis mulle tulevad meelde araabia muinasjutud, kus sai džinni käest midagi soovida. See on täpselt niimoodi, et kui sa soovid seitsesada eurot maksuvabalt, siis selle sa ka saad. Aga seal on alati mingisugune konks juures,“ ütleb KPMG maksunõustaja Einar Rosin. Saatekülalised käivad läbi kõik põhilised aspektid praegu arutlusele antava maksupaketi juures ja pakuvad oma lahendusi.„Teabevara tunni“ stuudios on KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask, KPMG maksunõustaja Einar Rosin ja teabevara vanemtoimetaja Heidi Saar.

Infopankur: andmete kasutamine võiks leevendada töövahetusstressi

Seekordses Infopankuri saates on teemaks andmete kasutamine töötajate värbamisel. Stuudios on startupi MeetFrank kaasasutaja Kaarel Holm ja KPMG personalijuht Epp Sillaste. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv.Kaarel Holmi hinnangul avaks GDPRi nõuete leevendamine tööhõivega tegelevatele ettevõtetele palju uusi ärivõimalusi. Praegu tuleb mitmel puhul üsna piiri peal toimetada. Samas on olemas lahendused, mis ennustavad avalike andmete pealt, kui tõenäoliselt ei ole inimene oma tööga rahul ja seetõttu pakkumistele vastuvõtlik. Ent edukaks värbamiseks soovitab Holm ettevõtetel kõigepealt tegeleda oma värbamiskultuuri parandamisega, et töökoha vahetus poleks nii stressirikas. „Lihtne soovitus: vastake kõigile kandidaatidele. Täna jääb Eestis umbes 60% kandidaate vastuseta.
Kui uuele töökohale kandideerimine oleks lihtsam ja meeldivam, siis inimesed vahetaksid oma töökohta sagedamini,“ on Holm kindel. Ka Epp Sillaste kinnitab, et hea värbamistarkvara on väärt investeering. Uue trendina toob ta välja, et värbamine on muutunud aeglasemaks ja sobiliku inimese otsimine võib kesta isegi mitu kuud. Töötajad ei otsi enam töö- ja eraelu tasakaalu, vaid vaatavad, kuidas konkreetne töökoht sobitub nende pereelu, hobide ja muude ambitsioonidega, näiteks teise töökohaga. Tööandjal tuleb olla paindlik. „Uue põlvkonna jaoks pole töö eesmärk omaette. Töö on üks võimalus, kuidas hästi ära elada,“ toob Sillaste välja põhimõttelise erinevuse varasemate tööotsijatega.