KPMG Äripodcast

Investeerimisideede universum: Milliseid võimalusi investeeringuteks pakub sport?

KPMG Äripodcasti sarja “ Investeerimisideede universum” uues osas võetakse fookusesse spordivaldkond, mida peetakse tänapäeval suuruselt juba majanduse 9. tööstusharuks. Saatejuhtideks on KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere ning Hando Sinisalu. Seekord on saatekülalisteks Are Altraja, Sportlandi kaasasutaja ning turundusekspert ja spordientusiast Karl Multer. 

Küberturvalisus personalijuhtimise võtmes: Töötajate koolitamine & küberturvalisuse teadlikkuse parandamine

KPMG küberturvalisuse spetsialist Jaan Vahtre käis külas PARE podcast’is: Avameelselt inimeste juhtimisest.
Küberturvalisus on tänapäeval üks olulisemaid teemasid igas ettevõttes ning küsimus on, kuidas kaitsta töötajate ja organistatsiooni andmeid. Jaan jagab oma teadmisi ja kogemusi küberturvalisuse põhitõdedest, ohtudest ja parimatest praktikatest, mis aitavad personalijuhtidel ennetada riske ja tagada töötajate turvalisus igapäevatöös. Saates arutatakse, kuidas töötajate teadlikkust tõsta, kuidas reageerida hädaolukordades ning tagada turvalisus hübriid- ja kaugtöökeskkonnas.
"Eestis on üks suurimaid murekohti küberrünnakute tuvastamisvõimekus. Ettevõtted ei suuda tuvastada ründajat õigeaegselt ega mõista, et lisaks kaitsemeetmetele, on tarvis tegeleda ka vajadusel rünnakute tuvastamise, neile reageerimise ning taastamisvõimekustega. Peame selle probleemiga tegelema ennetavalt, varakult ja märksõnaks oleks mitmekihiline kaitse," tõdes Jaan.
 
Olge küberturvalised! 

Investeerimisideede universum: majandus demograafilises keerises

KPMG äri-podcast'i saatesarjas "Investeerimisideede universum" võetakse seekord vaatluse alla demograafia ja sellega seotud väljakutsed. 
KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere koos saatekülalistega Mark Gortfelder, Eesti demograafia keskuse teadur ning ettevõtja ja Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits ning saatejuht Hando Sinisalu, tegid lähivaatluse majandusse läbi demograafilise vaatenurga. Välja toodi erinevad tahud, mis mõjutavad meid nii Eestis kui ka globaalselt.
Oleme jõudnud ülemaailmselt punkti, kus rahvastikuarv kahaneb kiirelt, tööjõudu ja tarbijaid jääb järjest vähemaks, mis omakorda mõjutab tugevalt majandust ning kui inimeste hulk väheneb, väheneb ka uudsete lahenduste väljatöötamine.
Euroopa üks põhiprobleeme on suurenev immigratsioon ja sellest kerkiv küsimus, kas immigratsioon toob pigem kahju või on viise, mis aitaksid majanduse tõusuteele. Küsimus on ka selles, kas valida majanduskasv või etniline homogeensus ning kuidas kultuuriliste ja keeleliste erinevustega toime tulla. Või saab majanduse päästerõngaks hoopis tehnoloogia.
Milliste meetmetega saaksime majandust kasvatada ja kuhu praeguses olukorras on üldse kasulik investeerida? Kuula lähemalt põnevast arutelust.

Investeerimisideede universum: kunsti investeerimist saab alustada 500 eurost

Saates "Investeerimisideede universum" tuleb juttu kunsti investeerimisest. Arutame selle üle, millise tootlusega on kunsti investeerimine, kuidas sobivaid töid ja autoreid valida, millised on kunsti investeerimise põhimõtted ja anname lisaks veel ka muuseumisoovitusi.
Stuudios on Hanno Lindpere KPMGst, galerist Reigo Kuivjõgi, investor Riivo Anton ja saatejuht Hando Sinisalu.

Investeerimisideede universum: Kas unikaalne Porsche on investeering või kulu?

"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?
Räägime ka erilistest ja huvipakkuvatest markidest ja mudelitest, automuuseumidest, mida tasub külastada ja uurime, millised on autokollektsionääri mured ja rõõmud.
Nendel teemadel arutlevad Joel Zernask ja Hanno Lindpere KPMG Estoniast ja vandeadvokaat ja autokollektsionäär Randu Riiberg. Saatejuht on Hando Sinisalu.

Finantsuudised fookuses: Punased lipud ettevõtte tegevuses: kõik saab alguse inimestest

Saates "Finantsuudised fookuses" võtame luubi alla iga osanikku puudutavad ettevõtte läbipaistvuse ja usaldusväärse juhtimise võtmeteemad. Loome selgust, kuidas passiivsed osanikud saavad ära tunda ohtlikke märke ettevõtte tegevuses ja finantsaruandluses.
Uurime, milliseid nippe ja võtteid võidakse kasutada finantsnäitajate manipuleerimiseks ning kuidas eristada tahtmatuid eksimusi tahtlikest vigadest. Analüüsime, miks pole pelgalt kasum piisav indikaator – oluline on aru saada ka ettevõtte tegelikust raha teenimise võimekusest. Ja jõuame välja tõdemuseni: kõik algab inimestest – nende teadmistest ja motiividest.
Saate külalised, KPMG audiitor ja partner Helen Veetamm ning raamatupidamis- ja finantsjuhtimisteenuse ettevõtte Klaar.me asutaja ja tegevjuht Liis Laanesaar. Saadet juhib finantsvaldkonna ekspert Paavo Siimann.

Teabevara Tund: Automaks on kehtinud juba vähemalt viis aastat

Nii kõlavad KPMG maksuvaldkonna juhi Joel Zernaski sõnad vastuseks küsimusele, ka automaks on tulnud selleks, et jääda. Kuuled, kuidas see võimalik on olnud ja mida praktilist maksunõustajad seoses registreerimismaksu ja mootorsõidukimaksuga soovitavad teha ja mida tähele panna. Hinnangu saab ka veel käimasolev maksudebatt.
Stuudios on KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ja sama ettevõtte maksunõustaja Einar Rosin. Saadet juhib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar.

Infopankur: andmetark juht analüüsib ja usub oma andmeid

Coop Eesti Keskühistu finantsdirektor Veiko Haavapuu usub, et nad suutsid andmetele tuginedes teha üsna häid otsuseid, kui umbes aasta tagasi marginaal langema hakkas. KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juhi Tarmo Toigeri hinnangul oli küllalt andmeid, et saanuks prognoosida praegust langust nii ettevõtete kui ka valitsuse tasemel: „Üks osa andmetargast juhtimisest on ka see, et sa usud, mida andmed sulle näitavad.“
Veiko Haavapuu räägib, kuidas nad märkasid marginaal langust ning analüüs näitaski muutust klientide käitumises. „Kui kampaaniapakkumiste osakaal oluliselt suureneb, siis see tähendab kaotust marginaalis,“ selgitab ta. Kliendid otsisid odavamaid pakkumisi, osteti nn kollast hinda. Ettevõte järeldas, et see ongi kaup, mida tuleb hankida ja pakkuda. Marginaali täielikult taastada küll ei õnnestunud, kuid kahju õnnestus siiski vältida.
Viimased kaks aastat on jaemüügis olnud langus, kuigi avalikult räägitakse sellest alles viimased kuus kuud. Haavapuu arvates sai kliendi rahakott korraliku põntsu kolmveerand aastat tagasi ning nad nägid seda pikalt ette. Nõudluse taastumist on aga palju keerulisem prognoosida. „Ent kui analüütiline võimekus on olemas, siis sa näed trende ja suudad reageerida. Jah, sa võid mingil hetkel oma varudega veidi hädas olla, aga pikemas perspektiivis saab kõik selgeks,“ selgitab ta.
Tarmo Toigeri hinnangul oli nii ettevõtete kui ka valitsuse tasandil prognoositav, et selline langus tuleb. See on üks osa andmetargast juhtimisest, kui andmed midagi näitavad, siis seda ka usutakse. „Kogud andmed kokku, mõni tark inimene aitab nendele otsa vaadata ja siis hakkad juhtimisotsuseid tegema,“ kirjeldab Toiger andmetarka juhtimist. Ta soovitab ettevõtte andmed nähtavaks ja loetavaks teha nii, et neid mõistaks tegevjuhist ja raamatupidajast oluliselt suurem ring töötajaid.
Ja veel – ainult oma näitajate põrnitsemisest on vähe abi. Eestis on kvartaalselt kättesaadavad ka konkurentide andmed, neidki tuleb halbade üllatuste vältimiseks silmas pidada.
Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Infopankur: Mis saab, kui on valida, kas jääda võlgu äripartnerile või riigile

Seekordses “Infopankuri” saates räägime, kas ja kuidas on majandussurutis võlamaastikku mõjutanud. Stuudios on inkassoettevõtte GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa (pildil vasakul ees), advokaadibüroo KPMG Law kohtuvaidluste advokaat Liisi Kents (vasakul taga) ja Äripäeva infopanga arendusjuht Indrek Valm (esiplaanil). Saate teises pooles kommenteerib võlatrende ka- finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kirsimaa toob välja, et kui ettevõttel on valida, kas jääda võlgu äripartnerile või riigle, on võimalik viimasega kokku leppida, maksuvõlgu saab ajatada. Partneritele võlgu jäämine võib tähendada aga ärilist kaotust. Samas on maksuvõla tekkimine sageli oluline indikatsioon ettevõtte võimalikest raskustest ja potentsiaalsest võlgujäämisest partneritele.
Indrek Valm ütleb, et Eestis on umbes 7000 ettevõtet, kellel on äripartneri ees võlg, kuid pole maksuvõlga. Tema hinnangul on turg harjunud, et maksuvõlg on väga nähtav: kui maksuvõlg tekib, on see kohe üleval kõigis infoportaalides. Äride omavaheline võlg on palju varjatum: pärast selle tekkimist kulub veel aega, kuni see kuhugi maksehäireregistrisse jõuab ning ka siis pole see niisama näha, vaid päring on tasuline.
Liisi Kents rõhutas, et võlaküsimuste lahendamine on sageli kinni ka omavahelises dialoogis. Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Finantsuudised Fookuses: võta kontroll küberohtude üle oma ettevõttes

„Finantsuudised fookuses“ saates annavad Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teadus- ja arendusjuht Lauri Tankler ning KPMG küberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kukk praktilisi nõuandeid, kuidas ettevõtjad saavad lihtsate meetmetega küberriske maandada ja kahjusid vältida. Saadet juhib Paavo Siimann.
Arutelus käsitletakse kõige levinumaid küberohte, millega ettevõtted tänapäeval silmitsi seisavad. Eksperdid selgitavad, millised on kõige tavalisemad ründetüübid, nagu arvepettused ja lunavararünnak ning kuidas neid tuvastada ja vältida. Samuti antakse ülevaade tüüpilisest küberründaja profiilist ja nende motiividest.
Saates selgitatakse, millised esimesed sammud tuleks astuda, kui selline olukord tekib. Lisaks antakse infot, milliseid toetusi on võimalik ettevõtjal taotleda küberriskide maandamiseks. Lisainfo ja praktilised näpunäited leiate ka veebilehelt www.itvaatlik.ee/ettevotjale/.